Eelmise postituse kirjutamise ajal olime Taupos, ravisime mind ja ootasime ilusa(ma)t ilma, et saaks Tongariro rahvusparki matkama minna. Esmaspäev tundus selleks kõige reaalsem ja hommikul paistis lausa päike. Tundsin end veel natuke nõrgana, aga oluliselt paremini, kui eelnevatel päevadel. Kuna me lume tõttu Tongariro crossingut teha ei saanud, otsisime alternatiivset matka, mis ei läheks läbi lumiste mäetippude, aga pakuks ilusaid vaateid mägedele ja vulkaanile.
 |
| Mägede poole sõites oli ilm paljulubav |
Otsustasime lõpuks 19 kilomeetri pikkuse Tama järve matka kasuks. Järv asub Põhjasaare suurima (ja vägagi aktiivse) vulkaani, Mt Ngauruhoe (Sõrmuste Isanda filmist tuntud kui Mt Doom) kõrval ja rahvuspargi infopunktist lubati meile nii ilusaid vaateid kui ilusat ilma.
 |
| Vaade, mida ootasime |
Kuigi rada oli lihtne, olin peale esimest kolme kilomeetrit läbimärg ja mõtlesin, et mis mul küll arus on. Tagasi minemise asemel võtsin aeglasema tempo ja edasi oli juba lihtsam. Ilm aga kisus üha rohkem pilve ja poolel teel järveni ei näinud me enam ühtegi mäge ega vulkaani. Umbes kilomeeter enne järve hakkas sadama, alguses saime natuke uduvihma, hiljem juba paduvihma. Järve juurde jõudes olime läbimärjad. Nii palju siis päikselisest päevast ja ilusatest vaadetest. Sellest hoolimata nautisime oma matka, värske õhk teeb õnnelikuks. Auto juurde tagasi jõudes sõitsime lähimasse linna, viskasime kõik oma riided ja jalanõud kuivatisse ning õnneks ei jäänud ma uuesti haigeks.
 |
| Kisub pilve |
 |
| Vaade, mille saime. Kus on mäed? |
 |
| Läbimärjad, aga õnnelikud |
Lisaks mägedele ja vulkaanidele olime täiesti vaimustunud kuumaaveeallikatest, mida on põhjasaare keskosas mustmiljon. Lihtsalt nii äge on maanteel sõita ja vaadata kuidas silmapiiri ulatuses kõik aurab. Kuna mina olin veel tõbine, ei tekkinud mul mingit tahtmist 13 kraadiga riideid ära võtta, aga Reimo hüppas esimesel võimalusel tulikuuma allikasse, kuhu jooksis ka väike koseke. Päris kiirelt hakkas ta kuumas vees sarnanema vähiga.
 |
| Reimo oma privaatses kuumavee-basseinis |
Taupost Rotorua poole sõites jäid teepeale veel mitmed termaalalad, mida "kütab" maapinna all voolav magma. Meie külastasime Wai-O-Tapu termaalset "imedemaad" nagu nad ise seda kutsuvad. Esimese asjana tundsime "imelist" väävli lõhna, mis minu arust haises nagu mädamunad, Reimo arust nagu halvaks läinud kapsasupp. Haisust hoolimata oli väga lahe seal auravate veekogude vahel jalutada, osad mullitasid, osad podisesid, osad olid täiesti ebaloomulikku värvi. Ujuda seal ei tohtinud, mõnes veekogus oli temperatuur 300 kraadi. Käisime ka
Lady Knox geisrit vaatamas, aga see oli täielik pettumus, sest selleks, et geiser purskama hakkaks, valati sinna mingit pulbrit. Niipalju siis looduse imest.
 |
| Mullitab |
 |
| Reimo ja Lady Knox |
Rotoruas jalutasime maooride linnaosas, kus nad päriselt elavad, mitte sellises, mis on turistidele ehitatud. Muide madalhooajal reisimise juures on parim asi see, et kuskil ei ole hordide viisi turiste, piltide saamiseks ei pea asiaatide ja nende
selfie-stickidega võitlema. Maooride kiriku ees nägime kummalist vaatepilti: kõnniteel oli asfaldis maalõhe, kust tuli auru ja mille vahel kees vesi. Kohalike jaoks on selline asi vist täiesti tavaline.
 |
| Maori sõdalane |
 |
| Kuum vesi otsustas maapinnale tungida |
Edasi sõitsime Matamata poole, kus on väga roheline murumuna maastik. Pildistasime üles mõned lambad, keda siin oleme üllatavalt vähe näinud. Ärge valesti aru saage, neid on palju, aga juttude põhjal arvasime, et igal künkal on vähemalt 100 lammast. Kohalikud kindlasti mõtlesid, et lollid turistid, pildistavad lambaid. Seal Matamata murumunade vahel on filmitud ka film
Hobbit, mida meie kumbki näinud ei ole ja seetõttu ka 160$ võtteplatsile pääsemiseks maksta ei raatsinud.
Sisemaalt sõitsime edasi ranniku poole ja
Hot water beachile jõudes võttis loodus meid taaskord sõnatuks. Kujutage nüüd ette, et kõnnite rannas jalgupidi jahedas vees ja järsku hüppate meetri kaugusele, sest miski põletab jalgu. Kuumavee rannas voolavad kuumaveeallikad liiva all ja vahel ka liiva peal. Agaramad turistid kaevasid endale seal auke, kus jaheda ilmaga kuumas vees mõnuleda. Mõnedes kohtades oli vesi oli tõesti nii kuum, et seal ei kannatanud sekunditki seista. Ma mängisin seal tükk aega nii, et seisin jalgupidi külmas vees ja siis kaevasin endale jalgadega augu. Kui jalgealune kuumaks läks, hüppasin külma vette tagasi.
 |
| Hot water beach |
 |
| Nii kuum, et aurab |
 |
| Selgitus, kuidas selline looduse ime tekib |
Ookeani ääres on alati nii ilus ja õnneks ka soojem kui sisemaal. Peale rannas kuumas vees mängimist sõitsime mööda
Coromandeli poolsaart ülespoole teisi randu avastama. Tegime pika jalutuskäigu põhjaranniku väidetavalt kõige ilusama rannani,
Cathedral Cove-ni. Jäime sinna lähedale ka laagrisse, kus meid äratas imeline päiksetõus.
 |
| Cathedral Cove |
Järgmisel päeval tegime poolsaarele ringi peale ja nägime sadu pingviine! Me pole kumbki varem pingviini näinud ja tegime nende lahedate tegelaste pärast päris mitu planeerimata peatust. Ma armastan emotsioone, mida sellised hetked tekitavad ja mis panevad õnnest üles-alla hüppama.
 |
| Pingviinipoisid |
Nüüd oleme omadega jõudnud Aucklandi. Eile sadas paduvihma ja käisime botaanikaaias ning kinos uut Rannavalve filmi vaatamas. Loodetavasti läheb ilm paremaks ja saame järgnevatel päevadel linna ja lähiümbrust avastada.
Mõned pildid veel, mida ma kuskile teksti vahele panna ei osanud.
 |
| Taupo järv |
 |
| Must luik tantsimas |
 |
| Reimo alles põõnab |
 |
| Hommikul olid lehmad teel |
