15. oktoober 2015

Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju

Lihtsalt uskumatu kui palju asju on meil nelja kooselatud aasta jooksul kogunenud. Nüüd on vaja kolme nädala jooksul kogu sellest tavaarist vabaneda, sest kogu meie maine vara peab mahtuma kahte 34 tollisesse kohvrisse. Korteri anname ära 31. oktoober ja nädal aega elame kohvrite otsas.

Plaanime külma südamega enamuse oma vara ära visata, maha müüa või ära anda. Alles plaanin jätta vaid mõned raamatud, pildid ja südamelähedasemad esemed, millele vanemad juba pööningul ruumi tegid. Isegi auto müüsime täna maha! 

Minu suur probleem on riided. Ma ei tea mis müstiline värk naistel nende riietega on, sest ma olen aasta jooksul umbes viis suur prügikotitäit riideid õdedele sorteerimiseks viinud, müüsin hiljuti täikal kotitäie asju maha, aga mu kapp on ikka riideid täis!! Selga ei ole mul loomulikult midagi panna. Suure hurraaga viisin ära ka kõik soojemad riided, mütsid ja sallid, sest oma lihtsameelsuses uskusin, et enne novembrit ikka külmaks ei lähe. Nüüd pean minema oma asju tagasi küsima, et see külm oktoober üle elada.

Hirmuga mõtlen eesootavale kohvri pakkimisele, sest ma ei suuda ju otsustada mida võtta ja mida jätta, sest mul pole aimugi mida mul võib aasta jooksul vaja minna. Reimo pööritas silmi kui küsis, et kas mul on tõesti vaja kaasa võtta kõik kuivšampoonid, kuumakaitseid, juukseõlid,-lakid, föön ja sirgendaja. Muidugi on, ma olen ju naine!

Tegelikult on selline "suurpuhastus" päris mõnus ja paneb väärtustama rohkem muid asju. Kui tagasi tuleme, siis on tähtis, et meid ootaks siin pere ja sõbrad, mitte hunnikute viisi kopitanud riideid.