Mittemillegi tegemise päev

Pühapäeval juhtus mul jälle vaba päev olema ja sõitsime selle tähtsa sündmuse puhul lausa teise osariiki! Kuigi lubas vihma, oli ilm ilus ning mõtlesime Elina ja Maikiga see tore päev kuskil veekogu ääres veeta ning NSW osariik on ainult paarikümne minutilise autosõidu kaugusel.

Panime oma laagri seekord püsti jõe äärde, lootuses püüda ohtralt kala. Etteruttavalt pean ütlema, et me ei saanud mitte ühtegi kala. Seevastu sõitis ühel hetkel meie kõrvale auto, mees tuli õngega välja, loopis landi jõkke, sai kala, võttis konksu ära, viskas alamõõdulise veeeluka tagasi jõkke ja sõitis minema.

Põõsas ei ole kala

Mingi hetk liitusid meiega uued Eesti tuttavad Eliise ja Siim, see on juba natuke naljakas, kui palju eestlasi siin on. Harrastasime oma lemmikut tegevust, mittemillegi tegemist. Korraks üritasime ujuma ka minna, aga jõepõhi oli üliteravaid merekarpe täis ja see üritus kaua ei kestnud. Elina suutis enda jala vastu karpi katki teha ja väike hirm oli, et kõik haid ujuvad vere lõhna peale kohale (jep, siin pole ka jões haide eest pääsu). Skaipisime vahepeal ka sünnipäevalaps Mariega, uskumatu, et minu väike printsess on juba 10! Järsku oli kell juba õhtu ja kõhud olid suurest mittemillegi tegemisest tühjad. Käisime söömas ja peale seda läks iga paar oma koju.

Lebola

Meie olime eelmisel päeval lubanud Shane juurde grillima minna ja hilinesime üritusele väga ebastiilselt neli tundi. Natuke piinlik oli, aga vähemalt jõudsime lõpuks kohale. Kohtusime väga toredate inimestega ja oli mõnus lõpp mõnusale päevale.