Veel tööjutte

Täna juhtus selline kole lugu, et üks 20-aastane noormees kukkus/hüppas Gold Coasti kõige kõrgema hoone, Q1 (77 korrust), aknast alla, arvatavasti kõrgemalt kui 60ndalt korruselt, mis on päris kõrge kukkumine. Me kõnnime Q1st iga päev mööda ja ei taha mõeldagi, kui õudne vaatepilt see olnud oleks. Natuke on aimu, sest töökaaslane näitas mulle pilti kuti JALAST, mille klaaskatus ära lõikas ja mis sinna katusele lihtsalt kõigile vaatamiseks jäi.

Aga tegelikult ma ei tahtnud üldse sellest rääkida, vaid veel natuke tööst jutustada. Peale viimast postitust on asjad paremaks läinud, Lauri on ikka samasugune kekats, aga mina talle rohkem ette pole jäänud. Kasutan emme antud nippe ja kõige paremini toimib see, kui ma talle laialt naeratan ja ise samal ajal mõtlen, kui jobu saab üks inimene olla. Täna ta küsis mult, kas ma teadsin, et eestlane oli Skype asutaja. Notuletaevasappi. Rääkisin talle natuke meie e-riigist ja vennikesel jäi suu täitsa ammuli.

Aga loodan, et ma nüüd ära ei sõnu jälle, sest sellest hetkest kui väitsin, et kliendid on 95% normaalsed olnud, kukkus see protsent 60 peale. Kõige hullemad kliendid on need, kellel on 503734 erisoovi. Meil on menüüs miljon pastat ja pizzat, aga ikka leidub inimesi, kes tahab spageti cabonarat PLUSS kana, oliivid, ananass, spinat, krevett, sibul, tšilli, küüslauk ja seda kõike hoopis napoli kastmes!? Või siis teine näide, "palun mulle vegan pizza/pasta ekstra kana, peekoni ja pepperoniga"!?

Täna oli mul klientideks kolm pealtnäha jõukat ja endast liiga heal arvamusel olevat meesterahvast, Lauri hakkas neile kohe pugema ja lendas mulle peale, et need on erilised VIPd. Soovisid siis härrad eelroaks meie populaarset pizza breadi, mis sisuliselt pizzapõhi-tomati-küüslaugukaste, aga seda siis ilma küüslauguta ja saja lisandiga. Pearoaks nad tellisid üldse sellist rooga, mida meil menüüs pole ja mina ainult mõtlen, et miks on meil selliseid VIP kliente vaja, kes teenindajate, kokkade ja kõigi elu keerulisemaks teevad.

Kuna klientideks on inimesed igast maailma nurgast, saab alati nalja inimeste aksentide ja hääldustega. Toitudest ma saan kuidagi aru, aga suurest joogivalikust kirjutan alati kuulmise järgi kõik üles, lähen baari ja küsin kas meil seda on. Tavaliselt neil pole õrna aimugi ja siis pärast naerame baaritüdrukutega kõht kõveras kui ma näiteks küsin, kas meil Catorat on ja tuleb välja, et klient tahtis Coronat.

Homme tähistab kogu riik Austraalia Päeva, 26. jaanuaril 1788. aastal jõudsid siia Briti laevad ja loodi esimene koloonia. Tähistamine näeb väidetavalt välja nii, et hommikul hakatakse õlut jooma ja terve päeva grillitakse ja mängitakse purjus peaga kriketit. Küsisin homse päeva spetsiaalselt vabaks, kuigi on topelt palk, sest tahaks siin olles võimalikult palju kogeda, mitte öelda, et "ma olin töö see päev". Kohtusime eile eestlastega, kes tulidki siia ainult tööd tegema ja raha teenima. Meie tulime siia, et võimalikult palju reisida, näha ja kogeda, raha on teisejärguline. Ootame huviga oma esimest Austraalia Päeva. Me lähme homme kohalike sõprade juurde BBQ-le ja üritus algab juba kell 11. Hommikul.