5. november 2016

Ajarändurid jõudsid Adelaide-i

Samal päeval, kui teie oma kellad tund aega tagasi keerasite, ületasime meie Lõuna-Austraalia osariigi piiri ja liikusime ajas poolteist tundi edasi, mistõttu on meil nüüd ajavahe Eestiga kaheksa ja pool tundi. Mul pole mõtet blogis kella muutagi, sest järgneva kahe nädala jooksul sõidame läbi veel kaks osariiki ja seierid liiguvad jälle.

Maailma äärel
Tere tulemast Lõuna-Austraaliasse
Praegu paikneme Lõuna-Austraalia suurimas linnas Adelaide`s. Esperancest siia sõitsime maha 2000 kõige igavamat kilomeetrit, sest tee peale ei jäänud lihtsalt mitte midagi. Valetan. Tee peale jäi üks tee, Austraalia kõige pikem sirge, lausa 146.6 kilomeetrit ei pidanud rooli keerama. Tee peal olid veel ka auto alla jäänud kängurud, sisalikud ja ussid. Nägime kahe päeva jooksul asfaldil liuglemas kolme ussi, mis on rohkem, kui neid kogu aasta jooksul kohanud oleme. Tänu sellele häirivale nähtusele ei julgenud ma Reimolt tee ääres ühtegi pissipeatust paluda.

Austraalia pikim sirge tee
Aga Adelaide on esmamulje põhjal üks ütlemata tore linn ja seda eelkõige seepärast, et siin 1.3 miljoni elanikuga linnas on üks eriline maja, Eesti maja, kus meiegi peatume. See on hiiglaslik maja, mis meenutab mulle natuke mõnda vanaaegset koolimaja. Siin on suured saalid ja aula, kus toimuvad erinevad üritused ning kus Eesti juurtega australlased käivad laulmas ja tantsima. Siin on baar, kust saab osta Maarjamaa õlut ja loomulikult eestlased, noored ja vanad. Eriti tore on näha, kuidas inimesed eesti keeles tahavad rääkida ja osadel tuleb see isegi päris hästi välja.

Hiiglaslik Eesti Maja

Aula ühelt poolt
Aula teiselt poolt
Meie suureks rõõmuks saab Eesti Majast osta ka head kodumaist kraami. Täiendasime oma varusid Vana Tallinna, kama, lihaüldmaitseaine, praekapsa pohla- ja maasikamoosiga. Kodused maitsed on ikka kõige paremad. Veel käisime IKEAs Rootsi lihapalle söömas ja linnas peaks olema ka kuskil ka vene pood, kuhu lähme varsti kohukesi jahtima.

Kodumaine kraam
Siin serveeritakse kõike friikartulitega
Viimastel päevadel oleme linnas ja mägedes kümneid kilomeetreid maha kõndinud. Mõnus on vahelduseks auto seisma jätta ja jalgu transpordivahendina kasutada. Jalgsi näeb ka palju rohkem. Linn on väga ilus ja siin ei ole erinevatelt teistest suurlinnadest mitte ühtegi pilvelõhkujat. Oleme käinud turul, kust saime lisaks värskele kraamile suitsujuustu, erinevates kaubamajades, matkaradadel, veiniistandustes, parkides ja imeliselt õitsevas botaanikaaias. Kevad on vaieldamatult mu lemmik aastaaeg, kõik tärkab ja õitseb ja lõhnab ja vuliseb. Linnud laulavad ja mina tahaks koos nendega õnnest lauda.

Täna on meil siin Eesti majas väike pubiõhtu ja loodetavasti saame kohtuda veel paljude toredate väliseestlastega. Me tegelikult plaanisime täna edasi Melbourne poole sõita, aga siin majas ja Adelaide-s on nii tore, et jääme veel päevaks (kui mitte kaheks).

Lõpetuseks mõned pildid ilusast kevadisest Adelaide-st ja selle ümbrusest:

Kõik õitseb
Roosiaed
Botaanikaaed
Bambuste allee, kõik puud on nimesid ja sõnumeid täis
Kraapisime meiegi oma nimetähed bambusesse

Morialta rahvuspark, kus matkasime
Matkasellid puhkavad jalga
Kose otsas, päris kõrge oli tegelikult


Sisalikupoiss
Vaade Adelaide-le Mt. Lofty otsast
Üks armas hoov väikeses Saksa külakeses

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar