Jälle tööst ja väikelinna elust

Kuna meie elu keerleb praegu ümber töö, siis mul polegi muust kirjutada, kui tööst ja sellega seotud asjadest/olukordadest/inimestest. Ma tegelt tahaks vahel laisk olla ja üldse mitte kirjutada, aga siis saan kohe märkuseid ja üritan ikka tubli kirjaneitsi olla. Endalgi tulevikus tore meenutada.

Tegelt me päris kogu aeg ka tööd ei rüga, täna näiteks sõitsime linnast välja ja lebotasime paar tundi väikese laguuni ääres. Ma nii tahaks, et meil oleks rohkem aega siinset imelist ümbruskonda avastada, aga seda tõenäoliselt lähiajal ei juhtu, sest reedel hakkab austraallastel koolivaheaeg ja meie oleme järgmised kaks nädalat iga päev hommikust õhtuni rakkes.

Väike looduslik laguun. Pilt on Internetist "laenatud"

Ma juba põen natuke ette, sest hotelli kõik 28 tuba on järgnevaks kaheks nädalaks broneeritud ja meie "koristustiimis" on vaid neli inimest, korraga tööl tavaliselt 2-3 ehk siis palju koristamist ootab ees. Eelmisel pühapäeval oli meil 13 lahkumist (ehk tuba peab nägema järgmisteks klientideks välja nagu uus), 8 stay-d (ehk voodi uuesti ära teha, nõud pesta ja tolmukaga kui vaja). Pidime olema kahekesi, aga minu partner jäi haigeks ja ma koristasin üksinda 6,5 tundi. Ma olin lõunaks läbi nagu läti raha. Reimo tõi mulle vahepeal puuvilju ja šokolaadi, et mul energiat jaguks, ise jooksis samal ajal mööda maja ringi wifi probleeme lahendades. Ta on siin nagu hunt kriimsilm oma seitsme ametiga, täna leidsin ta näiteks katuselt paneele paigaldamas.

Igav siin ei hakka kunagi, sest kogu aeg on mingi draama ja klatš. Väikelinna värk. Töö- ja suhtedraamasid kuuleb igal minutil, isegi kui me seda kuulda ei taha. Näiteks ma kirjutasin eelmises postituses, et meie peakokk läheb ära. Nelja päevaga tuli meile uus kokk, aga tema ei vastanud ootustele, klatšiti hoopis juhatuse poolt nii, et valus kuulata. Aga olemasolevale lubati palgatõusu ja tema otsustas jääda, uus kokk kolib pühapäeval välja. Lõppkokkuvõttes on meil ikka vaid üks kokk, kuigi peaks olema kaks.

Tundub, et meie pole ainsad, kes siit varsti ära lähevad. Juba lahkus üks noormees, kes klatši kohaselt luuras siin politsei heaks(?), sest linnas pidi tõsine narkoprobleem olema. Ma ei tea, nii palju kui mina temaga kokku puutusin, siis ta tundus ise selline uimane tüüp, kes teeb peale ja käib kalal. Kuu aja pärast lähevad ära kaks juhatajat, kelle najal see asi siin suuresti seisab. Üks üleni tätoveeringuid täis keskealine mees rääkis mulle eile, et ostab endale karvavani, teeb sinna stuudio ja hakkab sellega mööda riiki ringi sõitma. Ja siis oleme meie, kaks rändurit, kes ei tea ise ka, millal ja kuhu nad minna tahavad.