Mul on rõõm teatada, et tänaseks oleme oma hullu alkoholilembelise korterikaaslase juurest põgenenud ning veedame oma viimased kolm nädalat siin Kullarannikul (loodetavasti) paremas, sõbralikumas ja puhtamas õhkkonnas.
Alates eilsest oleme end taas mõnusalt sisse seadnud Shane-i juures. Võib-olla mäletate seda muhedat keskealist meest, kelle juures me esimese nädala couchsurfisime. Juhus nii, et Tuule läks oma peiksiga kuuks ajaks reisima ja pakkus meile soodsama rendi eest oma tuba. Me ei kõhelnud hetkegi, pigem lugesime päevi ja tunde, et saaks välja kolida.
Aga päris nii lihtne see korterivahetus ka ei olnud. Meil oli Jasminiga diil, et kui me ei taha tähtajalist üürilepingut, peame lahkudes leidma talle ise uue(d) üürniku(d). See osutus õnneks oodatust lihtsamaks. Panime kohalikku kuldsesse börsi kuulutuse ülesse ja saime kümneid kirju, mis tähendas ka seda, et pidime väääga paljudele inimestele korterit näitama. Jasmine polnud ühegi oma potensiaalse tulevase korterikaaslase nägemisest huvitatud ja peitis end iga kord oma toas.
Suhteliselt kiiresti leidsime toreda Austraalia tüdruku, kelle ainus soov oli Jasminiga kohtuda. Kui me viimasele seda rääkisime, läks teine närvi ja küsis: "Miks ta minuga kohtuda tahab? Kas ta on rassist?" Vaatasime Reimoga teda mõlemad vist suu ammuli, aga ära see kohtumine jäigi.
Lõpuks leidsime enda asemel armsa ja entusiastliku Taiwani tüdruku, kes õnneks tulevast elukaaslast näha ei tahtnud. Esimest korda nägid nad üksteist lepingu allkirjastamisel ja Jasmin oli nii antisotsiaalne, et mul oli täiega häbi. Kui sellest poleks sõltunud meie saatus, oleksin ma uuele tüdrukule öelnud, et palun ära koli siia selle hullu juurde. Ma väga väga loodan, et nad klapivad omavahel.
Veel üks suur aga oli tagatisraha, mis ei olnud üldse väike summa. Minu esimesed häirekellad hakkasid tööle siis, kui uus tüdruk oma bondi hakkas maksma ja Jasmin keeldus meie ettepanekust see kohe meile maksta. (Kui meie sisse kolisime, sai meie tagatise kohe endale tüdruk, kes enne meid sealt korterist põgenes)
Mina, kes ma tavaliselt olen positiivne, korrutasin Reimole nädal aega nagu katkine plaat, et raudselt ta hakkab jamama selle rahaga ja joob selle uue tüdruku tagatisraha maha.
Sel hommikul, kui pidime välja kolima, tuli ta meie juurde ja ütles, et annab meile raha õhtul. Meil oli, et mismõttes õhtul, me kolime kohe välja ju. Pommitasime teda siis õhtul kõnede ja sõnumitega, mida ta ignoreeris. Jätsime isegi ühe võtme endale ja Reimo ütles, et tassib korteri tühjaks kui ta raha ei maksa, aga LÕPUKS kui ma olin tööle läinud, vastas ta Reimo sõnumile, sai temaga kokku ja andis raha tagasi.
Lõpp hea, kõik hea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar