Mina enam ookeanisse ei roni

Okei, väike liialdus pealkirjaga, aga peale tänast ookeani-pargi külastust ei tunne ma end edaspidi kindlasti ookeanis nagu "kala vees". Sest vees on kalad. Suured kalad. Mürgised kalad. Haid. Ja loomulikult mürgised maod.

Mulle väga meeldib vesi ja ujumine, tunnen end vees alati kuidagi värske ja vaba ja elusana. Aga ookeanis ujumine on märksa hirmsam kui Pärnu jões suplemine. Ja mitte ainult haide pärast. Kusjuures alguses ma arvasin, et siin tasub vees karta vaid haisid ja krokodille, aga oi, kuidas ma eksisin.

Hai rünnakuid esineb muidugi ookeanis kõige rohkem ja iga aastaga üha enam. Näiteks sel aastal on hai hambusse sattunud 15 inimest, kaks on rünnaku tagajärjel surma saanud. Kõige agressiivsemad haid on great white, tiger- ja bullshark. Meie giid seletas täna, miks haid inimesi ründavad. Nimelt on nad harjunud sööma imetajaid, näiteks hülgeid. Kui hai ujub sügavas vees ja vaatab üles, pimestab teda päike, ehk ta näeb siluetti ning inimese siluett paistab talle sageli mõne teise imetaja oma. Kõige rohkem on haid rünnanud surfareid, sest surfilaual olev inimene paistab haile hülgena. Aga nagu ma meie giidi jutust aru sain, siis haidele tegelikult väga inimene ei maitse ja harva sööb ta oma inimohvri ära. Pigem võtab ühe ampsu, mõistab, et see küll ideaalne lõunasöök pole ja liigub edasi paremat saaki otsima. Paraku on hail võimsad hambad ja võib juhtuda, et ohver sureb ka ühest hammustusest põhjustatud vigastustesse.

Great white shark, ei tahaks väga tema hambusse sattuda. Pilt internetist.

Meie nägime ka täna esimest korda elus haisid, aga natuke sõbralikumaid tegelasi kui great white shark. Väljanägemiselt olid nad ikka hirmsad. Põnev oli vaadata neid ringi liikumas ja ma sain paar väikest miniinfarkti, kui meie giid neid söötis ja nad järsku veest välja hüppasid. Pilte klõpsutasin neist paarsada.

Lemon shark

Siin piirkonnas, kus meie praegu elame, varitseb vees stone fish (eesti k. kivikala), kes on maailma kõige mürgisem kala. See kala näeb välja nagu kivi ja ootab veepõhjas, kuni keegi talle peale astuks. Tema mürgised ogad pidid läbi minema isegi saapatallast ja põhjustama kohutavat valu. Muide, selles väikeses laguunis, kus me paar nädalat tagasi ujumas käisime, pidi neid eriti palju elama.

Kivikalad

Veel elab siin Austraalia ja Shark Bay vetes stingray (eesti k. astelrai), kes muidu selline tore lapik kala, aga tema pikk mürgine astel on see, millest tasuks heaga eemale hoida. Me käisime eile siin ujumas ja kaks astelraid ujusid meist mööda. Õnneks on neid kerge märgata.

Natuke paha pilt, pool astelt on puudu

Nagu nendest ülalmainitud tegelastest veel küllalt poleks, elavad ookeanis maod. Ja loomulikult on nad kõik mürgised. Ma keeldun uskumast meie giidi, kes väitis, et nad on mürgisemad kui maismaa maod, sest kogu see vaatepilt ja jutt pani mul niigi pea ringi käima. Ma oleks nõus enne selle sama lemon sharkiga vees tõtt vaatama kui mõne maoga. Positiivse poole pealt väitis meie giid, et ookeanis elavad maod ei ole agressiivsed ja naljalt sind ei hammusta, kui sa neid just ise torkima ei lähe. Ma ei plaani kindlasti ühelegi maole ei vees ega maismaal lähedale minna, rääkimata nende torkimisest.

Sea snake

Ülejäänud veeelukad, keda pargis nägime, olid enamasti ohutud ja seetõttu ka palju toredamad. Erinevaid värvilisi kalu ja kilpkonni võiksin lõputult vaadata. Tahaksin tulevikus endale suurt akvaariumi, kus oleks suured värvilised kalad. Kunagi mul olid väikeses akvaariumis kupid, aga iga kord vett vahetades lasin pooled neist kogemata kraanikausist alla. Ostsin neid kogu aeg juurde, aga ükskord läks mul akvaarium katki ja paanikas ei osanud ma maas siplevaid kalu mujale panna, kui wc-potti, kust Aldo nad külmavereliselt veega alla lasi. Peale seda ma enam uusi kalu ei ostnud. Tänks Aldo :D

Hirmsa näoga kilpkonn

Kurvameelne kala, kelle nime ma ei mäleta

Piilus august meid