Nädal Perthis on läinud nii kiiresti, et tõenäoliselt järgmine kord silmi pilgutades oleme juba Eestis. Viimased seitse päeva on olnud siiani parim teraapia koduigatsuse vastu. Oleme söönud ebanormaalsetes kogustes kodumaiseid toite, vaadanud Eesti filme ja veetnud aega eestlastega. Sinna juurde veel videokõned vanematega ja ongi koduigatsus teadmata ajaks hingest läinud. Või lihtsalt sügavamale peitu pugenud.
Paar päeva tagasi saime kätte oma teise aasta viisa, mis lubab meil Austraalias järgmise aasta novembrini olla. Taotlemine oli liiga lihtne, ma veel enne pildistasin üles kõik palgalehed ja tellisin pangast kogu farmiaja konto väljavõtted, aga kaks minutit peale taotluse esitamist ja ülekande (440$) tegemist, kui ma alles otsisin, kuhu need kõik asjad üles laadida, olid meil viisad meilil. Olen kuulnud, et osad ootavad oma viisat mitu kuud. Meil vist lihtsalt vedas.
Käisime ükspäev autoga hoolduses ja avastasime, et 13 000 kilomeetrit on meie rehvid korralikult ära kulutanud, muud asjad tunduvad töökorras olevat ja hoiame pöialt, et auto peab veel vähemalt sama palju kilomeetreid viperusteta vastu. Nüüd tuleb ainult uued rehvid leida ja oleme valmis uuesti teele asuma.
Perth tundub juba loogilisem, aga tõdesime, et suurlinna inimesed pole me kumbki. Liiklus on ikka paras peavalu ja kui õige teeotsa maha magad, nagu meil ükspäev juhtus, pead arvestama vähemalt 10 kilomeetrise ringiga. Linn on tegelikult päris meeldiv, eriti tore jalutuskäik ja piknik oli meil Kings Parkis, kus on botaanikaaed ning ilus vaade kesklinnale. Praegu on õues selline mõnus kevadine õhk ja loodus tärkab, ainult paar kraadi võiks soojem olla, jalad kogu aeg külmetavad.
Rohkem polegi nagu midagi jutustada, vaadake parem pilte:
 |
| Kings park |
 |
| Perthi kesklinn |
 |
| Palmipuu |
 |
| Kevadlilled |
 |
| Floora |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
 |
| Seašašlõkk grillil |
 |
| Kartuli- ja peedisalat nomnomm, sõime end veits üle |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar