Kodu otsingud

Viimased kolm päeva oleme aktiivselt kodu otsinud, iga minuti tagant gumtree ja flatmates portaale refreshinud ning kümneid kilomeetreid maha kõndinud.

Kokku käisime vaatamas umbes kümmet tuba erinevates majades ja korterites. Kõige esimeses korteris, mida vaatamas käisime, elasid kaks üliräpast Tšiili tüüpi. Korter oli väike ja must, potensiaalsed korterikaaslased inglise keelt ei rääkinud ning nägid välja nagu narkodiilerid. Räpasuse auhinna saavad aga kaks korea tüdrukut, sest me pole kunagi nii jubedat tuba näinud. Väidetavalt palus majaomanik, armas Ukraina naisterahvas, neil toa korda teha, aga tundub, et keelebarjäär jäi ette. Võibolla meile oleks see tuba isegi meeldinud, aga seda me ei saanudki teada, sest see oli nii sassis ja segamini, et ei andnud meile ruumist mittemingisugust ettekujutust. Põgenesime sealt kiirelt.

Teisipäeva õhtuks jäi meil sõelale kaks tuba, mõlema suur "aga" oli see, et sisse oleks saanud kolida alles nädala pärast. Esimeses majas oli hiiiiglaslik mangopuu ja me oleks juba selle pärast toa võtnud, et saaks terve suvi värskeid mangosid süüa, yummi. Seal elas ka suur üliarmas koer Thor ja see oli üldse selline mõnusa õhkkonnaga hipi stiilis maja, mis meile väga meeldis. Teine maja oli suurem, seal oli bassein, sidruni- ja laimipuud ning tuba oli korralik, aga seal elas palju noori erinevatest riikidest, enamasti aasiast.

Kodupoole tagasi jalutades ja mõlemaid variante kaaludes saime aga SMSi (sms siin põhiline suhtlemisviis, helistada keegi ei viitsi) ühelt naiselt, et võime tulla tuba vaatama. Me ei mäletanud isegi täpselt, milline tuba see oli, sest me olime saatnud kümneid SMSe ja kuulutust me ka üles ei leidnud, aga otsustasime ikka vaatama minna. Korter oli armas, kesklinnas, rannast 200m, basseini ja rõduga ning mis põhiline, me saime järgmine päev sisse kolida.

Eile allkirjastasime üürilepingu ja siin me nüüd elamegi. Peale meie elab siin veel üks armas Kanada üliõpilane, kes on vaikne ja enamus ajast oma toas. Maksame oma kodu eest küll Eesti mõistes hingehinda (280AUD = 187EUR/nädal), aga siin ongi elu kallis ja üürihinnad kõrged.

Mõned telefoniga tehtud pildid meie korterist:

Vaade rõdult

Bassu

Elutuba

Köök

Magamistuba oma koduse voodipesuga
  

 Meie kodu kaardil

Kodu otsimise kõrvalt uudistame vaikselt ka linna ja iga päevaga on kõik juba loogilisem. Meil on juba oma kindlad kohad kus süüa, 1 dollari eest Lattet juua ja soodsalt toitu osta (poes läheb meil muidugi alati ülikaua aega, sest me ei leia mitte midagi üles). Teisipäeval käisime Tuulega tema sõbra Nate-i juures kaarte mängimas ja eile oli tema juurest BBQ, kus oli veel üks Eesti tüdruk. Austraallased naljatasid, et eestlased hakkavad vaikselt üle võtma seda kohta. Kohalikud on siin ülisõbralikud ja kõik, kellega tuttavaks saanud oleme, väga lahedad inimesed.

Eile käisime ka esimest korda siin kohalikus rannas ujumas. Põlvini vees olid juba sellised lained, et me sügavamale ei jõudnudki. Laine tuleb sul üle pea, keerled natuke selle sees nagu pesumasinas ja oled jälle kaldal. Vesi oli 23 kraadi ja ülimõnus, ujumisest on asi siin küll kaugel, sest lained teevad selle võimatuks. Vees olla ka väga kaua ei viitsi, sest see on nii soolane ja lainetes kukerpallitamine on päris väsitav.

Praegu on väljas juba 30 kraadi ja me oleme kodus päikese eest peidus, sest saime eile juba tunni ajaga päikesepõletuse. Kuigi tahaks iga päev rannas olla, on päike siin halastamatu. Peame endale pidevalt meelde tuletama, et see ei ole nädalane reis Egiptusesse, kus on eesmärk seitsme päevaga pruuniks saada.

Rannaenekas

Sisalik Nate-i rõdul