Ämblikusaaga lõppes sellega, et mürgitasime terve oma korteri ära ja magame öösiti õndsat und. Okei Reimo magab, sest mina olen kaks ööd ainult ämblikke unes näinud. Saime veel kohalikelt sõpradelt pragada, et miks ta ära tapsime, sest teine ju nii tore ämblik, inimesi hammustab, aga ei tapa (saad võibolla ainult oksendada paar päeva) ja sööb kõik teised (mürgisemad) ämblikud ära. Ja muidugi, see mida meie nägime, oli veel väidetavalt väike
huntsman (googeldage) ja oodaku me kuni suuremaid näeme. Kohalikele üldse meeldib väga hirmutada kõigega, kuigi enamus neist pole elusees ussi näinud.
Ükspäev käisime Kerli ja Tuulega Miami markettal, mis on igareedene
tänavatoidu festival Miami linnaosas, kus pakutakse erinevate kultuuride
rahvustoite ja mängib elav muusika. Me kujutasime ette, et see on
kuskil rannaäärsel tänaval ja seal on palju
food trucke, aga võta
näpust, tegelikult toimus üritus kuskil rannast eemal suures angaaris.
Sellest hoolimata on õhkkond väga mõnus, muusika ja toidud head. Saime
tuttavaks laheda Eesti paari Elina ja Maikiga, kes siin pool maakera
juba kuus aastat elanud. Eestlasi on siin üldse uskumatult palju. Peale
markettat chillisime Nate-i juures ja seal oli meiega kuus eestlast.
Kohalikel oli ka, et misasja, me ei teadnud kuu aega tagasi mitte ühtegi
eestlast ja nüüd iga nädal kohtame mõnda. Nad kahtlustavad, et meil on
kuri plaan nende riik vallutada, hihiii.
 |
| Miami Marketta |
 |
| Väga imeliku pildikvaliteediga, aga maitsev Mexican food |
 |
| Beerbong minilaual |
Praegu on meil siin korralik torm, tuul möllab, müristab ja välgutab. Laulsime Aldole just Skype-s sünnipäevalaulu (väärikat vananemist sulle!), rääkisin onuga ja korraks tuli koduigatsus ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar