20. november 2015

Tähelepanekud igapäevaelust

Hello mates,

Inglise keel tuleb iga päevaga üha paremini. Räägime juba julgemalt ja aussie aksent ei kõla kõrvale enam nii võõralt. Kuigi kui Nate juures BBQ oli ja kohalikud omavahel kiiresti rääkisid, siis pidime küll täiega keskenduma, et nende jutust aru saada ja kaasa ei jõudnud midagi rääkida. Kohalik släng on siin lahe, näiteks varbavahe plätude kohta ütlevad kohalikud thongs (eesti k. tangad), "Hello/Cheers mate!" öeldakse nii meestele kui naistele ja nende lemmik väljend on "no worries" (eesti k. ära muretse). Vahel tabame end inglise keeles mõtlemast ja Reimo ütles, et eile öösel ma isegi sonisin inglise keeles.
Siine toidukultuur erineb meie omast päris palju. Iga teine söögikoht linnas pakub rämpstoitu ja nii liha, kana kui kala kõrval serveeritakse friikartuleid (kui veab, ka salatit). Peale tavaliste restoranide ja kohvikute on siin iga nurga peal kiirtoidurestoranid McDonalds, Subway, KFC, Hungry Jack (kohalik Burger King), Red Rooster jpm ning palju aasia restorane. Linnapildis näeb siin üldse väga palju asiaate, kes on siia parema elu peale emigreerunud. Aasia naised pakuvad siin iluteenuseid ning õnneliku lõpuga massaaže (prostitutsioon on muide Austraalias legaalne).

Toidupoes käimine on alati aeganõudev ettevõtmine, sest asju üles leida on väga raske. Peale selle on seal alati ülikülm. Tarbimiskultuur on siin ameerikalik. Piima ja mahla müüakse suurtes kanistrites, Coca-Cola on odavam kui vesi ja kõik on hulgi või hiigelpakis (täiesti normaalne on siin osta korraga kilo võid) ostes odavam. Alkoholi toidupoodides ei müüda, selle jaoks on eraldi väikesed poed. Meeletult palju on siin ka igasugu suhkurt ja transrasvu täis maiustusi. Krõpsud on siin kallid ja neid söömas pole me veel kedagi näinud, aga väga populaane snäkk on siin soolaküpsised dipikastmega, viimast on siin kümnetes erinevates maitsetes.

Küpsised ja dipikaste
Eile käisime Gold Coasti suurimas kaubamajas, mis oli sama suur kui viis meie Ülemistet. Igal pool olid jõulukaunistused, ehitud kuused ja mängis jõulumuusika. Jõulutunnet aga ei tekkinud ning kardame, et ei teki ka, sest mis jõulud need 30 soojakraadi ja lumeta on.

Linnas paigaldatakse jõulukaunistusi
Meie kohvrisaaga sai ka õnneliku lõpu. Kuigi Reimo kohver jõudis enamvähem tervelt kohale, oli minu oma täiesti ribadeks ja olin valmis juba Tuulelt kolimiseks kohvrit laenama. Shane-i keldrikorrusel aga on selline eraldi koht, kuhu inimesed jätavad asju, mida nad enam ei kasuta. Tuule leidis sealt ükspäev näiteks korraliku rula. Me kõndisime täiesti juhuslikult kolimispäeva hommikul sealt mööda ja mida me näeme, suur kohver seisab nurgas. Kusjuures täiesti korralik ja kvaliteetne. Võtsime selle endale ja viisime minu oma sinna asemele.

Kohvri ratas

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar