Autoost

Gold Coastile jõudes jätkasime aktiivselt oma autootsinguid. Valikut oli päris palju, meie põhiline kriteerium oli, et auto oleks neljaveoline ja mitte väga vana. Esimesena jäid sõelale 2005.a. Nissan xtrail ja sama aasta Honda CRV. Viimast, mis oli 1500 dollarit odavam, läksime esimesena vaatama.

Meile mõlemale Hondad väga meeldivad ja see auto tundus kohe ideaalne: valge, neljaveoline, ruumikas, paraja suuruse ja hea hinnaga. Ainsaks miinuseks oli minu jaoks manuaalne käigukast, Reimole meeldib, aga mina olen automaadi-usku. Proovisõit oli sujuv ja olime ühel meelel, et selle auto ostame.

Autoost on minu arust alati riskantne, eriti kui sul ei ole võimalust autole põhjalik ülevaatus teha. Me pidime lihtsalt usaldama oma sisetunnet ja lahkete silmadega onu, kes autot müüs. Onu ise oli viiekümnendates uusmeremaalane, kes aastakümneid tagasi Austraaliasse tuli ja siia oma väikese autoremonditöökoja asutas. Kontrollisime tema töökojas veel kõikvõimalikud asjad üle, vahetasime õli ja ta aitas meid lahkelt kogu selle kohutava paberimajandusega, mis autoostuga kaasas käib.

Me olime eelmisel päeval enda arust eeltöö ära teinud ja võtsime maanteametisse kaasa passid, viisad, juhiload, pangakaardid ja elukohta tõestuse (lambine kiri pangast, mis oli Shane aadressile tulnud ja mille ta õnneks oli alles hoidnud), aga kohapeal selgus, et auto registreerimiseks ühest pangakaardist ei piisa, on vaja kahte. Õnneks oli onu meiega kaasa tulnud ja registreeris auto uuesti enda nimele, maksis meie üllatuseks ise selle eest veel 400$ ja saimegi endale uue numbrimärgi: 777, mis loodetavasti toob kolmekordselt head õnne. 

Onu oli autosse bensiini ka ostnud (ma ei jõua austraallaste heatahtlikust ära imestada) ja andis meile veel 50$, et me saaks auto enda nimele ümber registreerida. Siin riigis päriselt ka on inimesed nii ilusad ja head. Andis meile kaasa kõik dokumendid, omalt poolt kuuajalise garantii, juhuks, kui autol peaks mõni viga välja tulema ning ütles veel, et võime talle ükskõik millise küsimusega igal ajal helistada. 

Tõime kodust ära oma teise pangakaardi, täitsime tund aega maanteametis 101 dokumenti ja lõpuks oli auto meie oma. Reimo tegi endale veel kohalikud juhiload, et edaspidi teatud asjaajamised lihtsamalt läheksid. Võite ainult ette kujutada kui õnnelikud me oleme.

Nüüd on veel vaja eesootavaks seikluseks ehitada autosse voodi, osta kokku kõikvõimalikud matkatarbed ja veel sadamiljon vajaminevat asja. Aga vähemalt on meil nüüd auto!