Kuu aega elu autos

Uskumatu, aga me oleme juba kuu aega autos elanud. Veel uskumatum aga on, et me isegi naudime oma praegust elustiili. Kui me just parasjagu ei sõida, oleme kogu aeg värskes õhus, lebame rannas, püüame kala või loeme raamatuid. Pilvi ega vihma pole me juba kolm nädalat näinud ja tänu päiksele on kehad D-vitamiini täis. Peaaegu igal hommikul ärkame koos päiksega uues ilusas kohas. Me oleme kohtunud paljude uute toredate inimestega ja näinud kirjeldamatult ilusaid kohti. See kõik on meid Reimoga üksteisele veel lähedamale toonud ja kuigi ma igatsen väga oma perekonda, pole ma end kunagi nii rahuloleva, elusa ja õnnelikuna tundnud.

Meie hommikud

Muidugi ei ole kõik ainult lust ja lillepidu. Me oleme juba kolm kuud töötu elu nautinud ja raha hakkab varsti otsa saama. Me küll veel üleliia ei muretse, aga üsna varsti peab jälle inimese moodi elama hakkama. Pesemisvõimalused oleme siiani küll igast linnast leidnud, aga sageli on tegemist jääkülma vee või väikse nirega. Oma tehnika laadimiseks peame elektrit "laenama" raamatukogudest või ööbima tasulises karavanipargis. Telefonide ja tahvelarvutitega on õnneks asi lihtsam ning neid saame sõidu ajal sigaretisüütajast laadida. Söögitegemine on ühe rauaga gaasipliidil pikk ja tüütu projekt, eriti kui väljas on tugev tuul. Nõudepesu on veel tüütum projekt, sest meie "kraaniks" on 10-liitrine veekanister, kust voolab välja ainult tagasihoidlik veenire.

Toitu aitab meil 30-kraadises kuumuses säilitada esky, mis on selline kaasaskantav paksude seintega külmakott. Oma "külmkapi" jaoks peame iga päev ostma jääd (5kg - 5$), mis küllaltki kiiresti ära sulab ja koti üle ujutab. Jääkotist kordades parem variant on kasutada jäätunud veepudelid, nipp, mille õpetasid meile Gold Coastil Elina ja Maik. Pudelis ei sula jää nii kiirelt ära ja pärast saab vee ära juua. Kui me mõnes linnas kaks päeva peatume, peidame poes alati kaks 1.5-liitrist pudelit sügavkülma juurikate alla ära ja ostame need järgmisel päeval iseteeninduses ära. Ühes poes me veits feilisime sellega, sest seal polnud iseteenindus-kassasid ja pidime häbiga müüjale kaks jäätunud pudelit ulatama. Tädi tegi suured silmad ja küsis kust me need veel saime. Tunnistasime oma teo ausalt üles ja Reimo isegi soovitas neil tulevikus jääpudeleid müüma hakata.

Pesu saame pesta karvaniparkides (1 masinatäis - 4$). Täna oleme Port Hedlandi linnas karavanipargis ja oh seda õnne - pesu pesemine tasuta! Isegi pulber anti ilma rahata. Pargi eest maksime küll 30$ öö, aga lisaks pesupesemisele naudime kuuma dušši, elektrit ja wifit. Korra-kaks nädalas lubame endale selliseid luksusi. 

Broomest sõitsime ära neli päeva tagasi ja oleme sellest ajast saadik üritanud natuke aeglasemalt reisida, sest mida lõuna poole me sõidame, seda külmemaks läheb. Kaks päeva olime ookeani ääres laagris ja passisime lihtsalt tühja. Mina lugesin läbi kaks raamatut, Reimo püüdis kala ja tegi meile õhtuti lõket. Korraks oli isegi tunne nagu oleks Saaremaal mere ääres telkimas. Siin tuleb rannas ööbides või niisamagi sõites alati tõuse ja mõõnasid jälgida. Eestis pole vaja sellise asja peale mõelda, aga siin kaob vahel vesi päris kaugele ära ja tuleb siis järsku jälle nii lähedale. Ehk siis võib juhtuda nii, et jätad auto enda arust veest hästi kaugele, aga vahepeal tuleb 9-meetrine tõus ja su auto on järsku vee all.

Laager

Vesi tõuseb vaikselt ja jõudis lõpuks minuni välja

Reimo lõkkematerjali korjamas

Mõõna ajal kalastamas

Krabiline

Krabiline lähivaates

Lõkkemeister

Lugesin raamatut kuni viimased valguskiired kadusid

Eile ööbisime järjekordsel tasuta laagriplatsil jõe ääres ja jagasime platsi kümnete lehmadega. Tegime süüa ja järsku hiilis üks lehm mulle seljatagant ligi. Järsku oli ta nii lähedal, et mina hüppasin püsti ja lehm haaras laualt hambusse kilekotti tomati ja sidruniga. Üritasin tal seda suust ära tirida, aga ta neelas kogu kupatuse sekuniga alla. Vaesel lehmal oli kõht nii tühi, et teda isegi ei huvitanud, et kilekotti ja sidrunit sõi. Loodame, et tal täna kõht väga hullusti ei valuta.

"Appi Reimo, kui lähedal ta on?"

No tere

Homme sõidame natuke (umbes 300km) sisemaa poole ja vaatame üle Karijini rahvuspargi.