Karijini rahvuspark

Oleme tagasi sisemaal ja siin on külm! Täna öösel vastu hommikut oli kõigest 10 kraadi ja ükskõik kui lähedale me üksteisele ei hoidnud, oli ikka jahe. Õnneks tõuseb päike vara ja päikesega koos tuleb ka soojus tagasi.

Öö enne Karijini rahvusparki minekut veetsime siiani kõige maagilisemal laagriplatsil, mis asus mägede vahel ja pakkus imeilisi vaateid, eriti päikeseloojangul ja -tõusul. Plats oli hiiglaslik ja seetõttu ei olnud ka "tüütuid naabreid". Siiani on tegelikult meil kõik naabrid toredad olnud, väikeste eranditega. Paar nädalat tagasi näiteks parkisid suurel platsil, kus oli palju ruumi, oma auto täpselt meie kõrvale kaks sakslast. Me juba magasime kui nad oma taskulampidega vilgutama hakkasid ja valguhäälselt rääkisid. Ma natuke kannatasin ja siis läksin ütlesin, et viisakas oleks teiste privaatsust ja öörahu austada. Hommikul nad vabandasid ja olime sõbrad edasi.

Jõudsime laagrisse

Päike maalis taeva oranžiks

Järgmisel hommikul sõitsime Karijini rahvusparki, panime väravas ümbrikusse 12$ (siin riigis on ausus au sees) ja lugesime infokeskuses tunnike pargi ning siin elanud aborigeenide kohta. Lääne-Austraalia suuruselt teises rahvuspargis on põhiliselt kõrged kitsate lõhedega kaljud, kosed ja mägiveega täidetud looduslikud basseinid. Kaljud ja siinsed kivimid on täis rauamaaki, mis ümbruskonnas ka kaevandatakse. Paljud kivid isegi roostetavad, mis annavad neile põneva punaka värvuse.

Park on hiiglaslik ja seal on kümneid erinevaid matkaradu erinevate raskusastmetega. Me vaatasime erinevaid võimsald kaljusid pealtpoolt ja turnisime ka erinevates kaljulõhedes, viimane pakkus päeva suurimaid elamusi. Kaljud on hiiglaslikud, eriti altpoolt vaadates ning me ainult ahhetasime ja ohhetasime väikestest lõhedest läbi ronides. Vesi on kaljuseintele trepid ehitanud, iga mägironija unistus. Need trepid tegid ka meil mööda kaljuseina liikumise lihtsaks, eriti kui teepeal oli järsku veekogu, millest läbi jalutada ei saanud. Eriti mõnusad olid looduslikud selge veega basseinid, nagu keegi oleks need sinna ehitanud. Ujumas me seekord ei käinud, sest ilm oli jahe ja vesi veel jahedam.

Sõnadega on nii raske seda kõike edasi anda, vaadake parem pilte:

Rauamaaki täis kivi

Reimo turnimas

Kaljulõhes